Millist antenni valida?

Kuigi digileviga on kaetud 100% Eesti territooriumist, ei ole signaal kõikjal samaväärselt tugev ning selle edukaks vastuvõtmiseks on vajalik kasutada sobivaid antenne. Antennitüübi valikul tuleb eelkõige arvestada selle sobivust detsimeetersignaalide vastuvõtuks sagedusvahemikus 470–790 MHz. Mida kaugemal asub TV-saatja, seda suurema võimendusega antenn tuleb valida. Lähedal asuva saatja korral piisab antennist võimendusega 12-15 dB. Kui saatja asub kaugemal või vastuvõtutingimused on keerulisemad, tuleks valida antenn võimendusega 17-18 dB.

NB! Oluliselt mõjutab vastuvõtu kvaliteeti ka antenni kõrgus maapinnast ja see, kas antenni ja vastuvõtu koha vahel on signaali takistavaid objekte – mets, mägi, kõrged hooned või puud.

Kui telemast/saatja on kuni 15 km kaugusel (see sõltub saaja võimsusest), võib katsetada vastuvõttu toaantenniga. Kuna vastuvõtutingimused on väga erinevad (seinte materjal, kas aknad avanevad saatja suunas, vastuvõtu kõrgus (korrus), muud segajad toas), on keeruline hinnata, kas toaantenn on piisav või mitte. Võimalikest parim koht toaantennile on saatja suunal avaneva akna läheduses. Kui toaantenn ei toimi, on reeglina võimalik rikkumata pakendiga toaantenn tagastada müüjale ja soetada asemele toekam välisantenn.  Stabiilselt kvaliteetse telepildi saamiseks soovitame alati välisantenni, sest toaantenni puhul tuleb tihti ette häireid, mis on põhjustatud ruumis toimuvatest tingimuste muutumisest (inimeste liikumine, mobiililevi, teatud juhtudel ka elektriseadmed).

Kui toaantenn stabiilset pilti ette ei too, tuleb paigaldada väike välisantenn.  Väikeste ja kergete logaritmilise ehitusega antennide hinnad algavad juba 15.- eurost. Võimendustegur on vaid 7–8 dB, kuid erinevalt teistest antennitüüpidest on sellise ehitusega antennides signaalikadu väiksem. Selle antenni puhul pole vaja 1–2 dB kadu põhjustavat muundurit, mis asub antenni ning kaabli vahel.

Keskmise suuruse ja hinnaga (20-30.- €) väliantenni puhul tagavad neli paralleelselt ühendatud dipoolvastuvõtjat võimendusteguri kuni 12 dB UHF-riba keskmistel kanalitel (30–50). Selle antenni eeliseks on lühike horisontaalne pikkus, mistõttu on stabiilse antennikinnituse ehitamine oluliselt lihtsam. Taoliste antennide töökaugus saatjast on tavaliselt kuni 30 kilomeetrit.

UUDIS! Lühikese distantsi toa- ja välisantenn

Kaasaegne ja hea disainiga antenn, millega saab katsetada tubast signaali vastuvõttu, kuid vajadusel saab antenni paigaldada ka välja.   Loe lähemalt ja osta siit.

Pika vahemaa tagant signaali püüdes tuleb soetada korralik, 75-100 elemendiga antenn, millel on hea võimendus (- 18dB). Taga on taolistel pikkadel (2-2,5 meetrit) antennidel reeglina reflektor, mis lisab suunatundlikkust. Reeglina tagab parima tulemuse tagab kõrge mast, minimeerimaks saatja suunal olevate võimalike takistuste mõju. Antenni juurde on mõistlik panna ka nn mastivõimendi, mis kataks UHF-kanalid 21–60. Loomulikult peavad nii mast kui kinnitused olema korralikud ja tuulekindlad.