KKK

Print
  • hübriidTV kasutamine

    • Mis on hübriidTV?

      hübriidTV on Digilevi lisateenus. hübriidTV võimaldab järelvaadata saateid, vaadata tasuta internetipõhiseid lisakanaleid, kuulata raadiot, lugeda uudiseid, jälgida ilmaennustust ja palju muud. hübriidTV-d näevad üle Eesti kõik need, kelle nutitelekas* on ühendatud nii antenni kui internetiga. Vaata lähemalt siit.

      * Al 2012.a. LG, Philips, Sony; al 2013. a Grundig ja Panasonic, alates 2014.a. Samsung, alates 2015.a. JVC jne.

    • Millist telerit/digiboksi on vaja hübriidTV vaatamiseks

      Telerid ja digiboksid, mis vastavad sellele standardile, võimaldavad tavaantenniga vastuvõetavat signaali kombineerida internetist allalaaditava lisainfoga viisil, mis tagab teleri vaatajale rida uusi võimalusi. Sobiv teler on internetivõrku lülitatav ning HbbTV standardit toetav nutiteler. Loendi teleritest leiad siit

    • Millised on nõuded internetiühendusele

      Soovitame internetikiirust vähemalt 2,0 Mbit/sek. Sobib ka mobiilne internet, oluline, et tagatud oleks piisavalt suur maht (1 tund järelvaatamist tarbib umber 700 MB andmemahtu).

       

    • Info küpsiste kohta (‘cookies’)

      Küpsised on tekstijupid, mis paigaldatakse veebilehti külastades kasutaja teleri veebilehitsejasse. Küpsised salvestavad teavet külastatud hübriidTV rakenduste kohta. Kasutame küpsiseid statistiliste andmete kogumiseks, jälgides kasutajate eelistusi, saame muuta hübriidTV paremaks.

  • hübriidTV sisu kättesaadavus

    • Miks ei ole kõik saated järelvaadatavad?

      Vastus on lihtne: telekanalil puudub õigus levitada saadet/filmi üle interneti või järelvaadatavana. Lisaks sellele on olemas ka geograafilised piirangud.

    • Miks saade ei ole enam järelvaadatav?

      Erinevate saadete esitamiseks järelvaadatavana kehtivad kanalitele erinevad õigused. Tavapäraselt on saade järelvaadatav kas  7, 10 või 30 päeva. Kui saade ei ole järelvaadatav, eemaldab süsteem selle saadete valikust.

    • Millal jõuavad eetris olnud saated järelvaatamisse?

      Erinevate telekanalite puhul erinevalt. Üritame viia ajalise viivituse minimaalseks, saadete loendeid uuendatakse mitu korda tunnis.

    • Miks ma ei saa vaadata paljusid saateid välismaal?

      Kui telekanalil puuduvad õigused saate näitamiseks väljaspool Eesti territooriumi, siis – sõltumata ajalistest piirangutest järelvaadatavale sisule – ei saa saadet välismaal olles vaadata ning kasutatakse geoblokeeringut. Kui mõni konkreetne saade (Eesti telekanali omatoodang) võiks Sinu arvates olla kättesaadav ka välismaal viibides, palun anna meile teada digilevi@levira.com ja proovime kanaliga koostöös seda muuta.

  • hübriidTV internetiühendus

    • Kuidas ühendada teler internetti?

      Teleri ühendamiseks internetivõrku on erinevaid mooduseid. Kuna telerite erinevaid versioone on väga palju, ei saa anda ühtselt juhendit, kuid enamasti on tootjad üritanud teha selle teleri omaniku jaoks lihtsaks. Kõige lihtsam on vaadata ja lugeda teleri juhendit (tihti on detailne juhend vaid veebis, tasub otsida mudeli tähistuse järgi). Tea, et telekat saab netiga ühendada nii kaabli abil kui traadita võrku ehk WiFi-sse. Lisaks sellele saab ka telefonist telekale internetti jagada, selle kohta saab lugeda siit.

    • Kas piisab, kui teler on ühendatud internetti või on veel midagi vaja?

      Lisaks internetile peab nutitelekas olema kindlasti ühendatud ka antenniga, kusjuures ära tuleb ka kanaliotsing – ehk siis Eesti vabalevikanalid, mida Digilevi kaudu edastame, peavad telekas kättesaadavad olema. Nii jõuabki üle õhu telekasse lineaartelevisioon, ning neti kaudu järelvaatamine, raadiod, uudised, telekavad jpm, mis hübriidTV kohale toob.

    • Kui palju võtab järel vaatamine internetiühenduse mahtu?

      1 tund (tavaformaadis) järelvaatamist tarbib umbes 700MB andmemahtu. Sisu, mis on HD-formaadis võtab oluliselt rohkem andmemahtu, ca 1.5GB.

  • hübriidTV seadmed

    • Kas hübriidTV-d näeb ka teiste seadmetega?

      ll1

      Meilt on üksjagu sageli küsitud, kas hübriidTVd näeb lisaks telerile veel mõne teise seadme – arvuti, tahvli või telefoni – abil. Vastus on lihtne: ei, hübriidTV ei ole mõeldud vaatamiseks üheski teises seadmes peale nutiteler. (Vahemärkus: teatud tüüpi digiboksi vahendusel saab hübriidTVd vaadata ka teleriga, millel ei ole HbbTV valmidust. Kuna meil ei ole võimalik tagada hübriidTV funktsioonide korrektset toimimist digiboksides, siis me ei saa soovitada digibokside kasutamist HbbTV vaatamiseks).

      Tegemist on teleri jaoks loodud platvormiga. Kui Sul veel ei ole HbbTV funktsiooniga telerit, siis tea, et juba päris mitu Eesti elektroonikapoodi on oma e-poes HbbTV parameetri eraldi leitavaks muutnud ning seetõttu Sulle sobiva hübriidteleri valimise lihtsaks teinud.

       

    • Millist telerit võib nimetada nutiteleriks ja kuidas „seda ära tunda“?

      Nutiteler, inglise keeles ja tihti ka Eesti poodides nimetatud SmartTV või ConnectedTV, on teler, mida on võimalik ühendada internetiga kas kaabli abil või juhtmevabalt (wifi).

    • Kas kõik täna kauplustes muudavad nutitelerid sobivad hübriidTV vaatamiseks?

      Mitte tingimata. Valdav osa siiski sobib (nt LG, Samsung, Philips), kuid alati on mõistlik poes see asi enne ostu üle küsida või vajadusel kirjutada meile digilevi@levira.com ja üle küsida. Üldjuhul on hübriidTV vaatamiseks vajalik HbbTV funktsioon juba vaikimisi (pärast esmast seadistamist) aktiveeritud, kuid mitte alati. Lisaks on Samsung lahendanud asja nii, et ühekordselt tuleb SmartHUBi kaudu alla laadida HbbTV rakendus ja see aktiveerida – alles pärast seda jõuab hübriidTV telekasse. Vaata siit lähemalt, kuidas erinevatel telekatel hübriidTV aktiveerida.

      PS. Igal juhul soovitame tutvuda konkreetse seadme kasutusjuhendiga või küsida abi müüjalt.

    • Kuidas tuvastada kaupluses, kas teler toetab hübriidTV vaatamist?

      Kõik suuremad Eesti telerimüüjad on kursis HbbTV teenuse (ehk siis hübriidTV) ja standardiga, telerid peaks olema ka tähistatud HbbTV-ga. Igal juhul tasub küsida müüjalt soovitust ning kinnitust. Ka veebis on mitmel poel HbbTV ühena otsingukriteeriumite all väljas.

    • Kas Digilevi tagab, et HbbTV võimeline teler mängib „korralikult“ Digilevi hübriidTV platvormil pakutavaid teenuseid?

      Kuna me kõiki Eestis müüdavaid telereid ei sertifitseeri, siis ei saa garanteerida, et kõik Eestis müüdavad nutitelekad HbbTV-d toetavad (nt Panasonic, Grundig, Finlux, Telefunken, HCS jne). HbbTV on turuülene (horisontaalne) standard, mille nõuetele vastava rakendamise eest vastutavad kõik osapooled oma tegevuste piires. See tähendab, et Digilevi vastutab, et hübriidTV rakendused on kooskõlas standardi nõuetega ning teleritootjad vastutavad, et telerid on vastavuses HbbTV standardi nõuetega. Kuna standard on kogu maailmas sama, kuid rakendamine detailides võib erineda, siis võib ette tulla ka vigu ning olukordi, kus teler ei toimi korralikult. Soovitame kindlasti ka kaupluses telerit ostes lasta müüjal demonstreerida hübriidTV toimimist. Omaltpoolt soovitame kindlasti järgnevate brändide nutitelekaid: LG, Samsung, Philips,Vestel. Teame, et hübriidTV töötab ka JVC V-seeria mudelitel ning ka Sony, Panasonic ja Grundig telerid näitavad hübriidTV-d. Kuid viimaste osas tasub selles enne ostu ise veenduda.

  • Digilevi

    • Mis on digilevi?

      Digilevi on tavaantenniga vaadatav digitaalne televisioon. Digilevis on kõikjal üle Eesti nähtavad nii tasuta leviga üleriigilised telekanalid kui ka tasulised kodumaised ja rahvusvahelised teleprogrammid.

    • Mis on vabalevi?

      Vabalevi on Digilevi tasuta televisiooniteenus, mis võimaldab tasuta vaadata 5 Eesti kanalit: ETV, ETV2, ETV+, Kanal 2 ja France 24.

    • Kuidas seadistada Digilevi vastuvõtt?

      Esmalt kontrolli, kui kaugel asetseb lähim Digilevi saatemast, seda näed kaardirakendusest.

      Veendu, et vastuvõtuseadmega on ühendatud sobiv antenn.

      Tee teleri või digiboksi kasutajamenüüs kanaliotsing. Vajadusel loe vastuvõtuseadme kasutusjuhendit.

      Kanalid võib välja otsida nii automaatotsinguga kui ka manuaalselt häälestades. Manuaalseks häälestuseks kasuta saatejaamade tabelis toodud parameetreid.

    • Mis on Digilevi vabalevi osa eelised?

      Digilevi vabalevi osa on tasuta ning pärast esialgse investeeringu (antenn ja paigaldus) tegemist, on võimalik säästa igakuiselt enam kui 20.- €, mis kuluks igakuiselt TV- teenuse eest (aastas ~300.- €).

      Digilevi vabalevi kvaliteet on püsivalt hea, uuema teleri kasutamisel näeb programme HD-s (kõrglahutusresolutioonis) ja rikkeid signaali edastuses esineb minimaalselt.

      Puudub vajadus sõlmida leping televisiooniteenuse pakkujaga, kohustus rentida või kokkulepitud  tähtajaks osta välja televaatamiseks vajalikud seadmed.

    • Kas on veel eeliseid Digilevi vabalevi osa vaatamisel?

      Teleri juhtimine toimub ainult teleri originaalpuldilt, mis on reeglina hea disaini ning garanteeritud sobivusega antud seadmele. Ei ole vajalik digiboks, vaatajakaart, ega nende ühendamine teleriga. Nutiteleri võimalused on maksimaalselt kasutatud, kuna puuduvad digiboksist tulenevad võimalikud piirangud.

    • Miks eelistada vabalevi?

      Soovitame vabalevi, kui piisab ETV, ETV2, ETV+, Kanal2 ja France 24 programmist. Kui tegemist on nutitelekaga, mis internetiga ühendatud, on võimalik osa saada ka meie poolt hallatavast hübriidTV-st, mis toob tasuta juurde Delfi TV otseülekanded ja järelvaatamise, telekavad, AloTV, MyHitsi, 25 raadiot, uudised ja järelvaatamise

      hübriidTV kohta loe lähemalt siit >>>

    • Kas vabalevi saab saateid salvestada ja hiljem järelvaadata?

      Jah, salvestamise funktsionaalsus on enamikul uutel teleritel ja digiboksidel sisse ehitatud ning piisab vaid sobiva andmekandja soetamisest (enamasti min 32 GB kõvaketas või mälupulk). 

    • Kas Digilevi kasutajal on võimalik vaadata sobival hetkel Eesti kanalite järelvaadatavaid saateid?

      Jah, Digilevi lisavõimalus hübriidTV näol pakub järelvaatamise võimalust. hübriidTV on Digilevi lisavõimalus, mida näed siis, kui Sinu teler on ühendatud internetiga (teler peab toetama HbbTV funktsiooni) ja tavalise antenniga. Järelvaadata saab ETV, ETV2, ETV+ ja Delfi TV saateid, uudiseid ning sarju. Lisaks ka Delfi TV otseülekandeid.

    • Kui vabalevi on vaatajale tasuta, siis kes ja kuidas selle eest maksab?

      Kanalite levitamise eest tasuvad kanalid ise ning selle turu liikumapanevaks teguriks on reklaami maht. Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) huvi on jõuda võimalikult paljude vaatajateni ning seda võimalikult väheste piirangutega saadete vaatamisele. Kuna vabalevi on tasuta ning levib kõikjal Eestis, on tagatud ERR programmi piiranguteta kättesaadavus kõikidele.

    • Kui palju maksab nn tüüpiline signaali vastuvõtuks vajalik antennikomplekt?

      Enamikus Eesti kohtades piisab lihtsast antennist hinnavahemikus 15-35 €. Juhul kui klient vajab abi antenni paigaldamisel, siis lisandub paigalduse hind umbes 50-60 €. Sõltuvalt objektist tuleb lisaks soetada antenni kinnitused (mast, kinnitused) umbes 50.- € ning  teatud juhtudel ka võimendid või filtrid maksumusega umbes 20.- €.

      Tuleb arvestada, et iga antennikomplekt on siiski erinev ning soovitame küsida pakkumist, mis sobib just nendes tingimustes ja konkreetsele hoonele. Loomulikult sõltub antennikomplekt ka vaataja vajadusest.

    • Mis on DVB-T? DVB-T2?

      DVB-T (Digital Video Broadcast – Terrestrial) on tehnoloogia digitaalse televisioonisignaali ülekandeks maapealsete saatjate võrgustikus. DVB-T2 on DVB-T edasiarendus, mida vanemad DVB-T vastuvõtjad (telerid, digiboksid) vastu võtta ei suuda.  Täna on Eestis DVB-T2 edastusstandardiga Multipleks 7 võrgus tasuta kättesaadavad kõik ERR-i programmid (ETV, ETV2, ETV+) HD kvaliteedis. Vaata Multipleks 7 leviala Digilevi kaardilehelt.

  • Digilevi leviala ja signaali vastuvõtt

    • Kuidas kontrollida, et olen Digilevi levialas?

      Erinevalt paljudest teistest tehnoloogiast on Digilevi signaal maapealse digilevivõrguga kättesaadav 100% Eesti territooriumil. Vastuvõtuks vajalik antenn ja selle õige paigalduskõrgus võib piirkonniti erineda ning sõltub eeskätt kaugusest saatjast (telemastist) ning võimalikest signaali segavatest takistustest (mets, puud, mäed, kõrged hooned jne). Kuna Digilevi võrk on piisavalt tihe, on võimalik proovida vastuvõttu erinevatelt saatjatelt ning valida see, mille signaali tugevus on kõige parem ja signaali teel kõige vähem takistusi. Soovitame konsulteerida piirkondlike antennipaigaldajatega, kellel on õige lahenduse leidmisel pikaajaline kogemus.

    • Kus on leitav Digilevi levialakaart?

      Digilevi levialakaart on leitav siit.

    • Mida levialakaardil jälgida?

      Levialakaart näitab kauguse valitud vastuvõtupunktist lähima saatjani (telemastini). Reeglina tagab kõige kvaliteetsema ja stabiilsema vastuvõtu just lähim mast, kuid arvestada tuleb ka saatja võimsust (võimsamad saatjad saadavad signaali kaugemale) ja võimalikke signaali segavaid takistusi (mets, puud, mäed, kõrged hooned jne). Saatjate kohta info on leitav tabelist https://www.levira.com/saatejaamad

       

    • Kuidas toimida, kui minu elukoht on võrdsel kaugusel kahest või enamast saatjast?

      Enamasti on õige häälestada oma vastuvõtt (suunata antenn) tugevama saatja peale, kuid tuleb arvestada, kas territooriumil saatjast vastuvõtjani on olulisi takistusi – mäed, metsad jne. Soovitame levialade äärealadel asuvate punktide signaali vastuvõtutingimuste täpsustamiseks konsulteerida piirkondliku antennipaigaldajaga, kelle kontaktid leiad siit.

    • Kus asuvad saatjad, millised on saatjate võimsused ja antennide polaarsus?

      Täpsed saatjate asukohad ning võimsused ning tehniline info kanalite kohta on leitav digilevi kodulehelt:

      http://digilevi.ee/saatejaamad/

      http://digilevi.ee/programmid/

       

    • Kuidas tagatakse, et minuni signaal jõuab ja see on püsivalt kvaliteetne?

      Nõuded võrgu toimivusele on väga kõrged, telepildi kättesaadavus lõppkliendile on tagatud 99,99% tõenäosusega.

    • Millest sõltub signaali vastuvõtu kvaliteet?

      Signaali vastuvõtu ja seega ka püsivalt hea telepildi esitamine sõltub eelkõige signaali vastuvõtvatest kliendi seadmetest. Oluline on kindlasti on antenni sobivus (antennitüüp, antenni paigalduskõrgus, täpne suunamine saatjale), sama olulinetähtis on ühenduse ja kaabelduse kvaliteet ning teleri või digiboksi vastavus standardile.

    • Kuidas selgitada välja, millist antenni on vaja Digilevi signaali vastuvõtuks?

      Kõige lihtsam on kontrollida kaardilt oma vastuvõtu koha ja saatja vahelist kaugust ning  valida sobiv soovitatud antenn Digilevi kodulehelt. Juhul kui Teie vastuvõtu asukoht on televisioonimastile lähemal kui 10 km, siis võib proovida teenuse vastuvõtuks toaantenni, mis on odavam ja mida on lihtne paigaldada. Soovitame konsulteerida kindlasti ka piirkondliku paigaldajaga.

    • Kui mul on varasemast ajast olemas TV-antenn, kuidas katsetada, et see ikka töötab?

      Paljudel juhtudel on eramajadel ja kortermajadel varasemast (analoogtelevisiooni ajast) olemas katusel TV-antenn, mida ei kasutata. On väga suur tõenäosus, et see töötab ka Digilevi vastuvõtu jaoks.

      Tegutse järgmiselt:

      * Ühenda teler või digiboks antennikaabliga, tee läbi kanalite automaatotsing
      * Kui teler ei leia ühtegi programmi või on pilt ja heli “hakkiv”, siis on võimalik, et

      – antenn on aja jooksul valesse suunda kaldunud või vajunud (võib kontrollida, kas antenn „vaatab“ samas suunas, mis naabermajade antennid)
      – antenni ja telerivaheline kaabel on kannatada saanud või on ühendused lahti
      – kaabel antennist telerisse on ebakvaliteetne, välise vigastusega, sisemiselt niiskusest oksüdeerunud või materjal vananenud (15+ aastat) ja seetõttu sumbub signaal enne telerisse või digiboksi  jõudmist.

      Probleemi lahendamiseks kutsu vajadusel vastav spetsialist, kes omab vea leidmiseks vajalikke mõõteriistu.

    • Milliseid vastuvõtuseadmeid eelistada (antennitüübid, suund, kõrgus)?

      Põhireeglid antenni valikul leiab Digilevi kodulehelt. Võib vaadata ka, millised on piirkonnas majade katustel kasutatavad antennid, tõenäoliselt on need sobivad Digilevi vastuvõtuks.

    • Kas vajan antenni katusele? Kui kõrgele?

      Sõltuvalt võrgu ja tehnoloogia eripärast on soovitatav kasutada antenni, mis on paigaldatud 6-10 m kõrgusele maapinnast. Paigalduskõrgus sõltub väga palju konkreetsest asukohast, kas on vajalik paigaldus katusele, kasutada lisaks ka kõrgemat antenni masti, piisab antennist akna taga (näiteks rõdul) või toimib ka toaantenn. Toaantenni puhul tuleb arvestada, et signaali segavad ka ruumisisesed tingimused ja muutujad, mistõttu tuleks toaantenni katsetada eelkõige juhul, kui saatja on ligidal (kuni 10 km) ning suurem tõenäosus piisavaks signaali vastuvõtuks on juhul, kui saatjale on otsenähtavus.  Signaal ei ole vastuvõtuks tubase antenniga piisav, kui pilt aeg-ajalt peatub, ekraanile tekivad “ruudud” või puudub pilt sootuks ning helis on aeg-ajalt kuulda “hakkimist”.

      Stabiilse vastuvõtu tagab ikkagi hästi paigaldatud välisantenn.

    • Millistel juhtudel võib loota, et kvaliteetse vastuvõtu tagab toaantenn?

      Juhul kui Teie vastuvõtu asukoht on televisiooni mastile lähemal kui 10 km, siis tasub proovida teenuse vastuvõtuks toaantenni, mis on odavam ja mida on lihtne paigaldada. Paigalduskõrgus sõltub väga palju konkreetsest asukohast: kas on vajalik paigaldus katusele, kasutada lisaks ka kõrgemat antenni masti, piisab antennist akna taga (näiteks rõdul) või toimib ka toaantenn. Toaantenni puhul tuleb arvestada, et signaali segavad ka ruumisisesed tingimused ja muutujad, mistõttu tuleks toaantenni katsetada eelkõige juhul, kui saatja on ligidal (kuni 10 km). Suurem tõenäosus piisavaks signaali vastuvõtuks on juhul, kui saatjale on otsenähtavus.  Reeglina on selleks saatja suunal avanev aken, kuid mitte alati.

    • Kas antenni tohib paigaldada korstna külge?

      Vastavalt Päästeameti reeglitele ei ole lubatud korstna külge antenni paigaldada. Lisaks rikuvad korstnast eralduv soojus ja põlemisjäägid antenni ning ühendusi.

    • Kes paigaldab antenni katusele?

      Antenni paigaldab katusele kas omanik ise või antennide paigaldusele spetsialiseerunud ettevõte. Loend antennipaigaldajatest on leitav Digilevi veebilehelt. Antenni katusele paigaldades tuleb järgida kõiki ohutusreegleid, sh valida paigaldamiseks sobiv kuiv ja tugeva tuuleta ilm. Korterelamute puhul on üldjuhul vajalik kooskõlastada antenni paigaldamise soovi korteriühistu või majahalduriga.

    • Kas Digilevi saadab mulle koju tehniku, et antenn üles panna ja telekas vaatamiseks seadistada?

      Digilevi ei saada koju paigaldajat. Paigaldajaga tuleb võtta ise ühendust ning leppida kokku vajalikes antennitöödes või teleri häälestamises. Kuna iga objekt on unikaalne, siis tulemuslikum on otsesuhtlus. See võimaldab ka paigaldajal võtta kaasa õiged materjalid (valik antenne näiteks).

    • Millised on variandid (võimalused-piirangud) korterelamus?

      Juhul, kui tegemist on mitmepereelamuga või kortermajaga, tuleks kooskõlastada tegevus naabrite või ühistuga (või majahalduriga). Kindlasti tasuks uurida korteriühistust, kas toimiv antennilahendus on juba olemas ning seintes on ka vastavad pistikud. Kui antennisüsteemi pole, tasub uurida, kas ka teistelel majaelanikel on huvi vaadata Digilevi programme, ning seejärel lasta paigaldada antenn ühistul.

    • Kes müüb vastuvõtuseadmeid?

      Digilevi vastuvõtuks sobivaid vastuvõtuseadmeid leiad elektroonikapoodidest. Enne ostu veendu, et seade omab Digilevi logo. Digilevi logo olemasolu seadmel kinnitab selle kokkusobivust Digilevi  võrguga. Loetelu Digilevi sertifitseeritud seadmetest on leitav siit.

    • Kui palju maksab nn tüüpiline signaali vastuvõtuks vajalik seadmetekomplekt?

      Enamikus Eesti kohtades piisab lihtsast antennist hinnavahemikus 15-35 €, millele lisandub paigalduse umbes hind 50-60 €.

      Sõltuvalt objektist tuleb lisaks soetada antenni kinnitused (mast, kinnitused) umbes 50.- € eest ning teatud juhtudel ka võimendid või filtrid maksumusega umbes 20.- €.

      Tuleb arvestada, et iga antennikomplekt on siiski erinev, ning soovitame küsida pakkumist, mis sobib just nendes tingimustes ja konkreetsele hoonele.

    • Kas vastuvõtuseadmete eest tuleb tasuda kohe ja korraga?

      Mitme müüja juures on võimalus kasutada ka seadmete ostul järelmaksu.

  • Digilevi vaatamiseks vajalikud seadmed

    • Minimaalsed nõuded vastuvõtuseadmetele?

      1. Teler või digiboks peab sisaldama DVB-T või DVB-T2 digituunerit. Seda tähistab seadme spetsifikatsioonis viide DVB-T, mis tähendab maapealset digilevivõrku (T ehk „terrestrial“). DVB-T2 on uuem edastusstandard ja võimaldab vastu võtta DVB-T signaale. Kui Sul on DVB-T2 tuuneriga teler, siis saad meie MUX7 võrgus näha nii mitmeid kodumaiseid programme detailirikkas HD-kvaliteedis. Selle kohta vaata lähemalt siit.
      2. Teler peab sisaldama MPEG-4 AVC videodekoodrit. Kõik sisseehitatud DVB-T2 tuuneriga telerid ja digiboksid omavad eelnimetatud videodekoodrit.
    • Kas ma pean ostma Digilevi vaatamiseks uue teleri?

      Üldjuhul ei ole seda tarvis teha. Valdav osa kaasaegseid „õhukesi“ telereid (valmistatud 2010. aastal ja hiljem) sisaldavad juba digiboksi. Vajadusel tutvu toote kirjeldusega tootja ametlikul kodulehel või toote kasutusjuhendiga. Kui telekas digiboksi ei ole (s.t. teleril on vanust enam kui 10 aastat), siis soovitame siiski soetada Digilevi vaatamiseks uus teler. Uus teler annab võimaluse nautida kõrglahutusega ehk HD kvaliteedis programme ja hübriidTV-d.

    • Kuidas kontrollida, kas minu teler võimaldab Digilevi vastuvõttu?

      Valdav osa kaasaegseid „õhukesi“ telereid (valmistatud 2008 aastal ja hiljem) sisaldavad juba digiboksi. Enamikel teleritel, mis valmistatud pärast 2010. aastat, on digiboks sisse ehitatud ning see kehtib reeglina kõikide nn õhukeste telerite puhul.

    • Kas vajan (alati) ka digiboksi?

      Digiboks ei ole vajalik, kui teleris on sisseehitatud maapealse digitaaltelevisiooni vastuvõtu tuuner (DVB-T või DVB-T2).

    • Miks minu toaantenn teleri taga ei toimi?

      Üheks võimalikuks probleemi kohaks võib olla asjaolu, et Teie toaantenn vajab lisatoidet, kuid Teie teler seda ei võimalda. Lahenduseks on eraldi juurde ostetav kaabel, mis ühendatakse teleri USB- pessa või millel on adapter vooluvõrku ühendamiseks.

    • Kui palju maksavad vastuvõtuseadmed – sobiv teler või digiboks?

      Soovitame võimalusel ning interneti olemasolu korral osta teler, millel on internetiühendus ning mis on hübriidtelevisiooni standardiga ühilduv (HbbTV). See võimaldab tavaantenni ning internetti ühendatud teleri abiga hakata vaatama täiendavat sisu – Eesti kanalite järelvaadatavad saated ning võimalik, et ka täitsa uusi programme. Telerite hinnad algavad 150.- €, kuid soovitame konsulteerida elektroonikapoe müüjatega või lugeda tähelepanelikult tootjate kodulehe infot konkreetse mudeli tehniliste näitajate kohta. Digiboksi ostu tuleks käsitleda varuvariandina, kui vanemast telerist ei soovita loobuda. Oluline on märkida, et digibokside funktsionaalsus ei ole telerite tasemel ja üldjuhul ei ole nendes HbbTV toetatud.

    • Kas Telia, STV, Home3 digiboks sobib Digilevi vastuvõtmiseks?

      Ei sobi, sest nende operaatorite digiboksides kasutatakse teistsugust tehnoloogiat signaali edastamiseks-vastuvõtmiseks.

    • Kas minu Elisa (Starmani) boks sobib digilevi vastuvõtmiseks?

      Elisa klassik üle õhu ehk endise ZuumTV vastuvõtuks sobiv digiboks võimaldab ka tavaresolutsioonis Digilevi kanalite vastuvõtmist. Elisa (Starmani) kaabeltelevisiooni digiboks Digilevi vastuvõtuks ei sobi!

  • Teised televisiooniteenuse pakkujad

    • Kas ja kuidas näeb tänasel päeval Soome televisioonikanaleid (kas levib, kui kaugele, kas tasuta)?

      Põhjarannikul on võimalik ka täna näha heade vastuvõtuseadmete ja soodsate ilmastikuolude korral Soome telekanaleid. Vajalik on keerulisema antennisüsteemi ehitamine, hea võimendusega suundantenni kasutamine ja täpsem häälestamine. Soovitatav on huvi korral ja kogemuste puudumisel pöörduda kohaliku antennipaigaldaja poole.  Kuna Soome telekanalite levivõrk ei ole planeeritud levimaks kvaliteetselt üle lahe Eesti territooriumile, siis on signaali pidevalt kvaliteetne vastuvõtt pigem erandlik kui garanteeritud.

    • Soovin vaadata ainult vabalevi programme, kuid hetkel on tasuline leping. Mida peaksin tegema?

      Kui tasulise teenuse pakkuja lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis on võimalik tasulise televisiooni  lepingust suhteliselt lihtsalt loobuda ja selleks tuleb kontakteeruda teenuse pakkuja klienditeenindusega. Soovitame siiski tähelepanelikult tutvuda oma kehtiva lepingu tingimustega, kliendisuhte lõpetamise takistuseks võib olla tähtaeg, mille on tinginud operaatori poolt soodustusega kliendile antud seadmed (digiboks, antenn, paigaldus) või liitumine teenusega kampaaniatingimustel.

    • Kuidas loobuda tasulisest televisiooniteenusest, kui ka internetühendust pakub sama teenuse pakkuja?

      Kõik Eestis tegutsevad mobiilsideoperaatorid on viimastel aastatel ehitanud välja ja arendanud edasi oma võrke just andmeside teenuse osutamiseks ning pakutav hinna ja kvaliteedi suhe on väga hästi paigas.

    • Kas tavaantenniga näeb vaid 5 Eesti vabalevikanalit?

      Rohkem kanaleid on võimalik vaadata, liitudes Elisa Klassik üle õhu teenusega. Tulevikus võib lisanduda digilevisse ka uusi kanaleid või interneti teel edastatavaid kanaleid.

  • Rikked ja häired

    • Miks suvel kuumade ilmadega telepilt halveneb?

      Suvel, kui temperatuur püsib väga kuum ja ilm selge, on oht nähtuseks, mida kutsutakse ülileviks.

      Ülilevi on raadiolainete tavapärast levi segav nähtus, mille tekitavad anomaaliad atmosfääris. Kui atmosfääri kõrged kihid hakkavad ioniseerumise käigus raadiolaineid maale tagasi peegeldama, võib tele- või raadiosignaal läbida atmosfääri ja mere vahel peegeldudes (seetõttu on probleemid ka Eestis saartel ning rannikualadel) suuri vahemaid. Taolist “peegeldavat kanalit” pidi painduvad tavaliselt sirgjooneliselt levivad raadiolained maakera kumeruse taha ja ulatuvad sadade kilomeetrite kaugusele. Kui välisriikide telesaatjad töötavad mõne Eesti omaga samal sagedusel, võib see hakata tõsiselt segama kohalike telekanalite vastuvõttu. Häire võib väljenduda telepildi kadumises, hakkimises, hangumises vms. Kui digiboks näitab endiselt head signaali tugevust, aga kvaliteet kukub ootamatult madalaks, siis viitab see praegu suure tõenäosusega ülilevile. Ülilevi häirib igasugust raadiolevi, kuid digi-tv puhul on häired selgelt näha (erinevalt näiteks FM raadio, mobiilside või muu raadiolevil põhineva teenuse puhul).  Kuna ülilevi puhul segavad teineteisest kaugel asuvad telesaatjad üksteise levialas olevaid telepildi vastuvõtjaid, siis pole kohalike saatjate võimsuse suurendamisega selle vastu võimalik võidelda (ehk siis Digilevi või maapealse digilevivõrgu parameetrite muutmine ei aita, pigem tekitab segadust juurde, kuna ilmastiku „normaliseerumisel“ on vaja hakata kõiki vastuvõtuseadmeid (antenne) taas sobivaks timmima).

      Mida annab teha? Parima kaitse annab lähimale Eesti digilevi saatjale suunatud terava suunatundlikkusega ja optimaalse võimekusega antenn. Näiteks sisseehitatud võimendiga niinimetatud Poola restantennid või vähese suunatundlikkusega logoantennid (rahvakeeli kuusepuud) võtavad signaali vastu ka saatja suuna kõrvalt ja on seetõttu ka häiretundlikumad. Ka tugeva võimendiga ebamõistlikult tundlikuks tehtud antennisüsteemid on ülilevi probleemidele altimad (tavapärastes oludes toimivad ka eelnimetatud, va Poola restid, samas igati hästi). Kuna hea ilmaga on televaatajaid tavapäraselt vähem ning kehva ilmaga ülilevi ei avaldu, siis loodetavasti on võimalik see lühike aeg ära kannatada, kuid selge see, et televaatajat olukord ei pruugi rahuldada ning Digilevi omalt poolt vabandab kõikide televaatajate ees.

    • Milles on viga, kui pilt vahepeal kaob, kuid tuleb otsese põhjuseta tagasi?

      Sõltumata sellest, kas pilt kaob hetkeks, minutiteks või tundideks, on enamasti tegemist antennisüsteemi probleemidega, näiteks antenni ja kaabli vaheline halb ühendus. Aja jooksul ja sageli ka raskete ilmastikuolude tingimustes (niiskus, temperatuurimuutused) ühendused „väsivad“ ning see põhjustab olukorra, kus pilt ilma nähtava põhjuseta kaob või hakib. Kuna sellist viga on ilma mõõteriistadeta keeruline leida, siis soovitame pöörduda spetsialisti, antenni paigaldanud firma või kohaliku antennipaigaldaja poole. Antennipaigaldajate kontaktid leiab siit.

    • Kuidas leida infot rikete kohta minu kodukohas?

      Kuigi Digilevi signaalis esineb väga harva tõrkeid, siis võib juhtuda, et väiksemate saatjatega signaal eetrist ikkagi kaob. Selle põhjuseks on reeglina suuremad elektrikatkestused antud piirkonnas. See ei ole probleemiks, kui antenn on suunatud põhisaatjatele (Tallinna Teletorn, Koeru, Valgjärve, Pärnu, Haapsalu, Kohtla-Nõmme, Orissaare, Sauvere), sest kõik need saatejaamad töötavad ka autonoomsel toitel. Suurematest riketest ja planeeritud võrgutöödega seotud katkestustest teavitame alati Digilevi veebilehel.